Stella-Maris - 12. detsember - kihutades finishi poole

Eilset suhteliselt sündmustevaest ööd ilmestas ootamatult üle kahe nädala
tekkinud olukord, kus vahist vabaks saanud mehed ei kiirustanud enam
kajutisse kahe lina vahele, vaid lauale tekkis soe rummipudel koos veel
soojema cocaga. Jutuks võeti erinevaid eksistentsiaalseid teemasid, lahati
maailmaelu, arutati ookeanide suuruse üle ning uue päeva koidikul mindi
sõbralikult laiali.

Kaunistamaks tänast natuke uimasemat hommikut on ilmavana saatnud siia reisi
kõige palavama päeva. Kajutis näitab termomeeter üle 30 kraadi, päikese käes
aga vajab roolimees juba veega jahutust. Õnneks tänasest alates on
meeskonnale antud voli magevee dušši mõnusid nautida. Oleme oma veekulu
hoidnud mõistlikul tasemel ja paariks päevaks on duššitamiseks ette nähtud
koguni ca 100L magevett. Ka muus osas on peakokk meie toiduvarud planeerinud
väga hästi, ainult õllepurgid ei kipu vist kariibe enam nägema ja
õllesõprade päevakogus on vähendatud kahelt purgilt ühele.

Küll aga võib rahul olla keskpäevasel vaiksel tunnil salongi kogunev
poolsalajane küpsiseklubi. Paistab et neid Rimi pakikesi jagub reisi lõpuni
välja. Küpsiseklubi on naljakas organisatsioon. Liikmeteks püsivad enam
vähem samad näod, kes sel ajal kui päike seniidis kõige kõvemini kõrvetab,
on vahist vabad ja pole veel läinud lõunast und tegema. Äraseletatud
nägudega võetakse kapist võlupakike, lauale ilmub 5 liitrine Rõngu
mustsõstramoos ja käed hakkavad vilkalt liikuma. Salajane on organisatsioon
seetõttu, et seda ei reklaamita avalikult välja (vist küpsisepaki väiksuse
tõttu) ja need kes teavad olla klubi liikmed, need ka suud moosiseks saavad.
Sama vaikselt kui koguneti, minnakse uuesti laiali oma igapäevatoimetuste
juurde ja justkui sisemise kella järgi kogunetakse uuesti järgmisel päeval
samal ajal.

Värsketest viljadest on värsked veel vaid kurk, sibul ja laim. Need kõiguvad
lae all võrgus söögilaua kohal ja hommikuse praemuna kõrvale on mõnus
mugulast kasvama läinud rohelist peale lõigata. Kaks kirbatanud paprikat
kõlbavad veel ehk natüürmordiks.

Täna öösel aga registreeriti selliseid numbreid Stella Marise pardal: GPS
mõõtis maksimaalseks kiiruseks laineharjalt alla purjetades 15.2 kts ja
vihmapilve all mõõtis tuulekell iilide tugevuseks 45 kts. Selliste kiiruste
juures on hakanud St Lucia jõudsalt lähenema, praeguse sideseansi ajaks on
sõita jäänud veel vaid 226 miili, kuid vähemalt ühe reportaaži avamerelt
saame siiski veel teha. Kuulmiseni!